Maka’ana’ wáa túun u chi’ maaya ajts’íibo’ob u náajaltmo’ob ketlam

Por PEDRO Uc Be, poeta

Ajts'íib Lazaro Kan Ek (u patk'aaba' Pedro Uc Be) ku chen méek'ik u nojchil kastlan miatsil Yucataan

Ajts’íib Lazaro Kan Ek (u patk’aaba’ Pedro Uc Be) ku chen méek’ik u nojchil kastlan miatsil Yucataan

Ti’ u ts’ook ja’a’abo’ob ku máan u xíimbalo’oba’ jo’op’ u tíip’il wa jaitúul máaxo’ob náajaltik u najmatil u ma’alobil u ts’íibko’ob káan ik’ti’ilil je bix le Netzahualcoyotl, wa Waldemar Noh Tzec, chen ichil u jeel náajalilo’ob, bey la’alajkil táan u chan ki’imakkuunsik u yóol mayakaaje’ tumen le ba’alo’ob je’el beya’ ma suuka’an ka’ach u yila’a’li’.

Chen ba’ale’ ku beetik xan k k’a’ajsik bix loobilta’abiko’on to’on mayakaajo’on chen p’el taalik le ts’uulo’obo’ je bix u ya’alik le Chilam Báalamo’:

 

“llegaron aquí pero ese fue el principio de la miseria nuestra, el principio del tributo, el principio de la limosna, la causa que saliera la discordia oculta, el principio de las peleas con armas de fuego, el principio de los atropellos, el principio de los despojos de todo, el principio de la esclavitud por las deudas, el principio de las deudas pegadas por las espaldas, el principio de la continua reyerta, el principio del padecimiento. Fue el principio de la obra de los españoles y de los ‘padres’, el principio de usarse los cacique, los maestros de escuela y los fiscales.”

 

U yajil túun le ba’ax ku taal k-k’a’ajsika’ ma chen junp’éel ba’ax ts’oka’an u yúuchuli’, tumen tak tu walkilila’ leeyli’ u bin k loobilta’al tumen le túumben ts’uulo’obo’; táan k u’uyik, táan xan k ilik, bix u ye’ets’el yóok’ol meyaj k láak’tsilo’ob, bix u tse’elel meyaj tio’ob wa ku táabal u xiliba’ob, bix yóotsikiinta’alo’ob, bix u p’a’asta’alo’ob sáansamal; táan k ilike’ le ba’ax ku ya’alik le chilam Báalamo’ leeyli’ u bin k muk’yajtik tak tu walkilila’.

Le máaxo’ob túun ts’o’ok k náajaltik kex junp’éel u ketláamil káan ik’ilti’ililo’, yaan wa túun u ki’imaktal k óol yéetel le ba’ax ku yúuchula’, wa unaj k a’alik k t’aan, junp’éel u t’aanil tu’ux k k’áastik u beel le seten loobil ku suut chak toopil ti t kaajalo’oba’, junp’éel k’áatchi’ kin beetik te’ex suku’untsile’ex, kiktsile’ex, tumen bejla’e’ in tuklike’ je u yantal máax chan u’uyik k t’aane’, wa xan ma’ ancheje’ ja’alibe’, u ba’alile’ ma unaj k p’atik le loobil chen beyo’, bey in tuklik.

Junp’eel bix k a’alik ich le k mayat’aan le najmatil ts’o’ok k náajaltika’, MAAK, je bix u yala’al le ken bo’ota’ak juntúul máak tu yo’olal ma u tsikbatik junp’éel t’aane’ “ma’ak u chi’” ku yala’al; tene’ in tuklike’ wa ma t a’alik k t’aan yéetel tuláakal le ba’ax ku yúuchula’ ts’o’ok u kaxta’al u maak k chi’, chen ba’ale’ u k’aba’e’ maak ts’íib káan ik’ti’ilil.

Táan túun in túuxtik te’ex le t’aana’ tial ka béeyak a tuklike’ex ba’ax je u páajtal k beetike’exe, wa chen seten ch’úuk maak ts’íib k’aan ik’ti’ilil wa unaj k a’alik k t’aan tu’ux k k’áastik u beel le seten toop k muk’yajtike’ex yéetel le k kaajalo’.

Chan tukle’ex, wa bixe’ kone’ex kaxláantikubáa.

U kúuchil tu’ux ku k’uchulten t’aane’ letie’ ka’p’éela’: [email protected] yéetel @lázarokan ti Facebook.

scroll to top